Selgitus

Mis on drone-in-a-box?

Drone-in-a-box on autonoomne droon, mis paikneb objektil ilmastikukindlas dokkimisjaamas, stardib ise graafiku järgi või häire korral, edastab videot turvameeskonnale ning seejärel maandub ja laeb või vahetab akut, ilma et keegi seda puudutaks.

Drone-in-a-box on turvadroon, mis ei vaja objektil pilooti. Droon on hoiul, kaitstud ja laetud dokkimisjaamas (nimetatakse ka baasjaamaks, pesaks või angaariks). Tarkvara avab jaama, lennutab drooni eelnevalt planeeritud marsruudil või häire asukohta, saadab operaatoritele reaalajas videot ning toob drooni tagasi maanduma ja laadima. Turvameeskonna jaoks toimib see nagu liikuv kaamera, mis jõuab suure perimeetri mis tahes punkti mõne minutiga, ööpäev läbi.

  • Kolm osa: droon, seda varjav ja toitev dokkimisjaam ning tarkvara, mis planeerib, lennutab, salvestab ja auditeerib iga missiooni.
  • Kaks režiimi: graafikujärgsed patrullid kindlatel marsruutidel ja häirepõhine reageerimine aedade, kaamerate või sissetungiandurite teatatud asukohta.
  • See täiendab statsionaarset videovalvet ja turvatöötajaid, mitte ei asenda neid: droon on hea kohale jõudmisel ja kontrollimisel, kuid ei sobi tundideks sündmuskohale jääma.
  • Arhitektuur on oluline: mõni süsteem vajab lendamiseks tarnija pilve, kohalikule juhtimisele ehitatud süsteemid hoiavad juhtimise objektil.
  • ELis ei ole automatiseeritud lennud väljaspool piloodi nähtavust avatud kategooria lennud. Need nõuavad erikategooria menetlust riikliku lennundusasutusega (vt ELi droonireeglid).

Mis täpselt on drone-in-a-box?

Termin kirjeldab tervikut, mitte ainult õhusõidukit. Tarbija- või ettevõttedroon vajab inimest, kes selle välja viib, akusid vahetab ja seda juhib. Drone-in-a-box kaotab need käsitsi sammud: dokkimisjaam paigaldatakse objektile püsivalt, ühendatakse toite ja võrguga ning droon lendab sealt automatiseeritud missioone.

Turvavaldkonnas kasutatakse drone-in-a-box süsteeme suurtel või keerulise paigutusega objektidel, kus statsionaarsed kaamerad jätavad lünki ja jalgsipatrullid on aeglased: logistikaplatsidel, ehitusobjektidel, päikese- ja tuuleparkides, alajaamades ning muus elutähtsas taristus. Turvalisus seab sellele kindlad nõuded: kiire start, töökindel video, selged andmed ning kontroll selle üle, kes saab drooni näha ja juhtida.

Millistest osadest drone-in-a-box süsteem koosneb?

Droon

Stabiliseeritud kaameraga multikopter, autopiloodi tarkvara käitav lennukontroller, GNSS-positsioneerimine ning raadioside telemeetria, käskude ja video jaoks. Tõrkekaitsed, nagu stardikohta naasmine side või aku kadumisel, on hädavajalikud, sest drooni kõrval ei seisa kedagi.

Dokkimisjaam ehk baasjaam

Ilmastikukindel korpus, mis avaneb õhkutõusuks ja maandumiseks, kaitseb drooni lendude vahel ja hoiab selle valmisolekus. Pöörake tähelepanu kaitseklassile (IP) ja objektile sobivale kliimakontrollile.

Laadimine vs akuvahetus

Dokkimisjaamad hoiavad drooni toitega kahel viisil. Laadimisega jaamad laevad akut kohapeal: lihtsam, kuid droon on maas, kuni aku on uuesti laetud. Akuvahetusega jaamad vahetavad robotmehhanismi abil tühja aku laetud aku vastu, nii et droon saab kiiresti uuesti õhku tõusta. Turvalisuse seisukohast avaldub see vahe katvuse lünkadena lendude vahel.

Servaarvutus

Objektil asuv arvuti, mis võtab vastu video ja telemeetria, käitab objektituvastust, salvestab videot ja majutab operaatori kasutajaliidest. Mõnes süsteemis on see vaid õhuke vahelüli pilve, teistes käitab see kogu platvormi.

Tarkvara

Missioonide planeerimine (marsruudid, teekonnapunktid, graafikud), geopiirded ja lennukeelualad, reaalajas video ja kaart, häirete käsitlemine, kasutajarollid ning auditijälg igast käsust ja konfiguratsioonimuudatusest.

Ühenduvus

Kohalik võrk dokkimisjaama, servasõlme ja operaatorite vahel ning valikuline internetiühendus kaugvaateks. Üks olulisemaid küsimusi on, kuidas süsteem käitub internetiühenduse katkemisel.

Kuidas autonoomne patrull või häirele reageerimine samm-sammult toimib?

  1. Käivitus. Graafik käivitab patrulli või saabub häire perimeetriandurilt, kaameraanalüütikast või operaatorilt.
  2. Lennueelne kontroll. Enne õhkutõusu lubamist kontrollib süsteem drooni seisukorda, akut, GNSS-i, side kvaliteeti ja seadistatud lennupiiranguid.
  3. Start. Dokkimisjaam avaneb ja droon tõuseb määratud kõrgusele.
  4. Missioon. Droon järgib patrulli teekonnapunkte või lendab häire asukohta, jäädes oma geopiirde sisse.
  5. Reaalajas video ja tuvastus. Video edastatakse operaatori konsooli, kohapealne AI saab märgistada inimesi või sõidukeid, et operaatorid vaataksid õigel hetkel.
  6. Operaatori otsus. Operaator kontrollib sündmust, saab poliitika piires drooni paigal hoida või ümber suunata ning otsustab, kas kutsuda turvatöötajad või politsei.
  7. Naasmine ja maandumine. Droon naaseb automaatselt dokkimisjaama või varem, kui rakendub tõrkekaitse.
  8. Laadimine või akuvahetus. Dokkimisjaam laeb või vahetab aku ja sulgub.
  9. Salvestamine. Lennulogi, video, tuvastused ja operaatori tegevused salvestatakse ülevaatuseks ja tõenditena.

Graafikujärgne patrull vs häirepõhine reageerimine

Graafikujärgsed patrullid lendavad kindlatel või juhuslikel marsruutidel kindlatel aegadel. Need näitavad kohalolekut ja leiavad asju, millest keegi pole teatanud, näiteks avatud värav või kahjustatud aed.

Häirepõhine reageerimine on see, kus drone-in-a-box loob suurima väärtuse. Enamikul objektidel on juba perimeetrikaitse: aia vibratsiooniandurid, maasse paigaldatud kaabel, radar, PIR-andurid või statsionaarsete kaamerate analüütika. Need süsteemid annavad häireid, kuid paljud neist on valehäired (loomad, tuul, taimestik). Häire asukohta saadetud droon annab operaatorile kiiresti pildi sündmuskohast, ilma et iga häiret kontrollima peaks saatma turvatöötaja. Integratsioon toimub tavaliselt kuivkontaktsisendite, võrgusündmuste või häire- või videohaldussüsteemi API kaudu; kontrollige täpselt, milliseid meetodeid tarnija Teie seadmete puhul toetab.

Drone-in-a-box vs statsionaarne videovalve vs turvapatrullid

Igal lähenemisel on tõelised tugevused. Enamik turvalahendusi kombineerib neid.

Drone-in-a-boxStatsionaarne videovalveTurvapatrullid
KatvusMis tahes punkt objektil lennuala piires, vaade ülalt üle takistusteFikseeritud vaateväljad, pimealad kaamerate vahelSeal, kus turvatöötajad kõnnivad või sõidavad, üks koht korraga
Reageerimine häireleAutomaatne start, kohale jõudmine tavaliselt minutitegaKohene, kui kaamera kohta katab, muidu puudubSõltub kaugusest ja personalist
Pidev jälgiminePiiratud aku ja lennureeglitega, pole mõeldud tundideks õhus seisma24/7 fikseeritud aladelPiiratud vahetustega
Füüsiline sekkuminePuudub, jälgib ja salvestabPuudubJah: saab isikut kõnetada, seaduse lubamisel kinni pidada, väravat parandada
IlmEi lenda, kui tingimused ületavad piiranguidEnamasti ei mõjutaMõjutab, kuid töö on võimalik
RegulatsioonLennundusreeglid (käitaja registreerimine, luba automatiseeritud lendudeks väljaspool nähtavust) ja andmekaitseõigusAndmekaitseõigusTööõigus ja turvategevuse seadus
AndmedLennulogi, video ja operaatori tegevused saab täielikult logidaAinult videoAruanded ja kehakaamerad, kui neid kasutatakse

Levinud muster: kaamerad ja andurid jälgivad perimeetrit, droon kontrollib häireid ja patrullib lünki, turvatöötajad reageerivad kinnitatud sündmustele.

Pilvest sõltuv vs kohalikule juhtimisele ehitatud arhitektuur

Drone-in-a-box platvormid jagunevad kaheks laiaks lahenduseks.

Pilvest sõltuvad süsteemid käitavad missioonide juhtimist, videotöötlust või kasutajate sisselogimist tarnija serverites. Objekt vajab töökindlat internetiühendust, video lahkub tavaliselt objektilt ning tarnija või internetiteenuse pakkuja rike võib töö peatada.

Kohalikule juhtimisele ehitatud süsteemid käitavad juhtimiskihti, videot, tuvastust ja auditit objektil asuval servasõlmel. Droon jätkab patrullimist ja reageerimist ka siis, kui internet ei tööta; pilvefunktsioonid, nagu kaugvaade või pikaajaline salvestus, on valikulised laiendused. Elutähtsate objektide ja operaatorite jaoks, kes peavad videomaterjali enda kontrolli all hoidma, otsustab see erinevus sageli ostu. Seda käsitleb põhjalikult võrguta töötava turvadrooni juhend.

Kuidas valida drone-in-a-box’i: ostja kontrollnimekiri

  • Ilm: dokkimisjaama IP-kaitseklass ning drooni deklareeritud tuule-, vihma- ja temperatuuripiirangud. Võrrelge neid oma objekti kliimaandmetega, mitte brošüüri keskmistega.
  • Akustrateegia: laadimine või akuvahetus ning tegelik ooteaeg lendude vahel.
  • Töö võrguta: mis töötab edasi, kui internet on lahti ühendatud? Paluge demonstratsiooni, kus WAN-kaabel on välja tõmmatud.
  • Andmete asukoht: kus videot, tuvastusi ja logisid hoitakse, kellel on neile ligipääs ja kui kaua neid säilitatakse.
  • Ligipääsukontroll ja audit: kasutajarollid, kuidas kaugligipääs sisse lülitatakse ning kas iga käsk ja konfiguratsioonimuudatus logitakse ja on eksporditav.
  • Side turvalisus: kas video, telemeetria ja juhtimine on krüpteeritud ja autenditud ning kuidas droon jaamaga paaritatakse.
  • Integratsioon: kuidas jõuavad Teie olemasolevate perimeetriandurite ja videosüsteemi häired droonini.
  • Regulatiivne tee: käitamisloa menetlus Teie riigis, kes on loa omanik (Teie, tarnija või teenusepakkuja) ning kaugidentifitseerimise (Remote ID) tugi.
  • Tarneahel: kust pärinevad kriitilised komponendid ja kuidas püsivara uuendatakse.
  • Hooldus: hooldusintervallid, varuosad ning mis juhtub drooni või dokkimisjaama rikke korral.

Kas drone-in-a-box on ELis seaduslik?

Jah, kuid mitte kui ühenda-ja-kasuta seade. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 kohaselt nõuab avatud kategooria, et kaugpiloot hoiaks drooni otsenähtavuses (VLOS) ja alla 120 meetri. Dokkimisjaamast objekti patrulliv automatiseeritud droon, mis on väljaspool kellegi otsest nähtavust, ületab need piirid, seega tegutseb see erikategoorias. See tähendab riikliku lennundusasutuse käitamisluba, mis põhineb riskihindamisel, nagu SORA või eelnevalt määratletud riskihindamine (PDRA), või deklaratsiooni, kui lend vastab standardstsenaariumile (STS). EASA nimetab kogenud käitajate jaoks võimalusena ka kergete mehitamata õhusõidukisüsteemide käitaja sertifikaati (LUC).

Käitajad peavad olema registreeritud ning alates 1. jaanuarist 2024 peab erikategoorias käitatavatel droonidel olema aktiivne ja ajakohane kaugidentifitseerimissüsteem (Remote ID). Tšehhis on pädev asutus Úřad pro civilní letectví (ÚCL). Inimesi kujutav video on isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) tähenduses ka isikuandmed. Neid samme käsitleb põhjalikumalt ELi droonireeglite juhend.

See leht on üldine teave, mitte õigusnõuanne. Nõuded ja menetlused erinevad liikmesriigiti; kontrollige oma lennutegevust riikliku lennundusasutuse ja andmekaitsenõustajaga.

Nestua koht selles

Nestua on kohalikule juhtimisele ehitatud drone-in-a-box turvaplatvorm Tšehhi ettevõttelt Global Tech Distribution s.r.o. Seis: tarkvaraplatvorm töötab arendusversioonides, drooni ja dokkimisjaama riistvara on alles valmimas. Juurutusi veel ei ole, demo on saadaval nõudmisel.

Lahendus: ArduPilotil põhinev droon, IP65 kaitseklassiga dokkimisjaam robotiseeritud akuvahetusega pidevaks patrulliks ning kohalik servasõlm, mis käitab kogu juhtimiskihti. Üks servasõlm juhib ühte drooni; droonipark koosneb mitmest servasõlmest, mis on ühendatud valikulise, ainult soovi korral sisselülitatava pilve kaudu.

  • Operaatori juhtpult: brauserirakendus (paigaldatav PWA-na) reaalajas kaardiga, mis näitab drooni asukohta, suunda ja lennutrajektoori, tumeda kaardi ja satelliitvaatega ning missioonide ja geopiirete kihtidega.
  • Missioonid ja käsud: missiooniredaktor teekonnapunktide loomiseks ning patrullide üleslaadimiseks, käivitamiseks või peatamiseks brauserist. Arm-, õhkutõusu-, maandumis-, punktilennu- ja RTL-käsud loetakse õnnestunuks alles pärast drooni MAVLinki kinnitust, korduskatsete ja ajalõppudega; kriitilised käsud nõuavad kirjutatud kinnitust.
  • Geopiirded: hulknurksed või ringikujulised geopiirded ja lennukeelualad, mida jõustatakse käsu blokeerimise või stardikohta naasmisega, lisaks tõrkekaitse-RTL.
  • Video: madala viivitusega WebRTC-video brauseris, alternatiivina HLS/LL-HLS; mitu videoallikat koos valijaga; kohalik salvestus ringpuhvrisse koos klippide ekspordiga. Salvestiste üleslaadimine objektilt välja on vaikimisi keelatud.
  • Serva-AI: klasside inimene ja sõiduk YOLO-tuvastus NXP i.MX 8M Plus servaarvuti NPU-l, täielikult objektil. AI-reeglid seovad tuvastused tegevustega (teavitus, salvestus, õhus paigal püsimine, stardikohta naasmine), mis järgivad ohutuspoliitikat ja geopiirdeid, on sageduspiiranguga ja auditeeritud. See ei identifitseeri isikuid.
  • Krüpteeritud raadioside: Nestua oma digitaalse side tarkvara edastab H.264/H.265 videot, telemeetriat ja juhtimist iga paketi autenditud krüpteerimisega (AES-256-GCM või ChaCha20-Poly1305) ning range vastastikuse paaritamisega.
  • Haldus: kaugligipääs vaikimisi välja lülitatud; ohutuspoliitika mootor uuesti autentimise, kaugkäskude kohaliku kinnitamise, ainult hädaolukorra režiimi, sageduspiirangute, ajaakende ja drooni olekupiirangutega; administraatori, operaatori ja vaataja rollid.
  • Käitamine: ilmaseire, valvetaimeriga (watchdog) jälgitavad teenused, süsteemi seisundi leht ning eksporditav sündmuste päevik, käsulogi ja konfiguratsioonimuudatuste ajalugu.
  • Riistvara tarneahel: kriitilised komponendid Euroopa ja USA tootjatelt, sealhulgas Nestua enda H743 ArduPiloti lennukontroller, mis on projekteeritud ja valmistatud Euroopas.

Kui hindate drone-in-a-box süsteeme, taotlege platvormi demo.

Allikad

Küsimused drone-in-a-box’i kohta.

Mis on drone-in-a-box?
Drone-in-a-box on autonoomne droon, mida hoitakse objektil ilmastikukindlas dokkimisjaamas. See stardib graafiku järgi või häire korral, edastab operaatoritele reaalajas videot, naaseb ise jaama ning laeb või vahetab akut ilma inimese sekkumiseta.
Kuidas drone-in-a-box’i kasutatakse turvalisuse tagamiseks?
See lendab graafikujärgseid patrullmarsruute ja reageerib olemasolevate perimeetriandurite ning kaamerate häiretele, andes operaatoritele mõne minutiga reaalajas õhuvideo häire asukohast, et nad saaksid sündmust kontrollida enne turvatöötajate saatmist või politsei kutsumist.
Kas drone-in-a-box asendab turvatöötajaid või videovalvet?
Ei. See täiendab neid. Statsionaarsed kaamerad jälgivad põhialasid pidevalt, droon jõuab pimealadesse ja kontrollib häireid kiiresti ning turvatöötajad tegelevad füüsilise reageerimisega. Droon ei saa sekkuda ega lennata igas ilmas.
Kas drone-in-a-box’iga lendamiseks on ELis vaja luba?
Tavaliselt jah. Automatiseeritud lennud väljaspool otsenähtavust ei mahu määruse (EL) 2019/947 avatud kategooriasse, seega toimuvad need erikategoorias, mis nõuab riikliku lennundusasutuse käitamisluba või standardstsenaariumi alusel esitatud deklaratsiooni. Erikategooria droonidel peab olema ka aktiivne kaugidentifitseerimine (Remote ID). See on üldine teave, mitte õigusnõuanne.
Kas drone-in-a-box saab töötada ilma internetita?
See sõltub arhitektuurist. Pilvest sõltuvad süsteemid võivad lakata töötamast, kui internetiühendus või tarnija serverid on maas. Kohalikule juhtimisele ehitatud süsteemid, nagu arendusjärgus Nestua platvorm, käitavad juhtimiskihti, videot, tuvastust ja auditit objektil asuval servasõlmel ning töötavad edasi ka võrguta.
Mis vahe on akuvahetusega ja laadimisega dokkimisjaamal?
Laadimisega jaam laeb akut drooni sees, seega ootab droon maas, kuni on taas valmis. Akuvahetusega jaam asendab aku robotiseeritult laetud akuga, nii et droon saab kiiresti uuesti õhku tõusta ja katvuse lüngad on lühemad.

Vaadake kohalikule juhtimisele ehitatud drone-in-a-box’i.

Nestua tarkvaraplatvorm töötab täna arendusversioonides, droon ja dokkimisjaam on valmimas. Küsige demot.

Taotle demo